Rannarootsi Muuseum ehitas muuseumi õuel, koos TELE2 - ga, Ruhnu purjeka ja sõitis sellega Stockholmi ja tagasi, nagu rannarootslased läbi aegade teinud on.
Tegemist on ühe juba 1920- te lõpul kasutusest taandunud väiksema rannasõidu purjeka Jaala-ga, mida ehitasid ja kasutasid ruhnulased. Praeguseks hetkeks ei ole ühtegi taolist laeva säilinud. See fakt raskendab laevaehitust veelgi, sest pole mida eeskujuks võtta. Õnneks on omal ajal tehtud hulgaliselt fotosid ja muid ülestähendusi, mille järgi saab valmistada vajalikud joonised.
Mitmesaja aasta jooksul on saar olnud asustatud rootslaste poolt, kes olid tublid meresõitjad ja laevaehitajad. Loomulikult oli ehitatud jaalade juures erinevusi, kui põhijooned Steffensoni järgi on järgmised: jaala oli tore laev, kõrge vööri ja ilusate joontega. Pikkuseks umbes 10 meetrit ja laiuseks 3. Seda oli kerge ära tunda juba kaugelt – ahtripoolne mast seisis laeva keskel ja oli tahapoole kaldu. Lühem vöörimast seisis otse. Vöörimastil oli fokkpuri ja priitpuri. Vajadusel oli paadil toppsel. Jaala oli lahtine laev kuid vöör oli siiski osaliselt tekiga kaetud ja olid ka mõned tekilauad mõlemal pool veidi kaarjat ruhvikatust. Sellealune ruum oli väike ja istumiseks paraja kõrgusega. Jaalad ehitati klinkertehnoloogias, st. iga järgnev kere laud katab eelnevat ja ilma sablon mallideta. Küljelaudu oli mõlemas pardas 12. Kaared raiuti sisse kõveratest männi tüvedest ja okstest ja need kinnitati kadakast naaglitega plangutuse külge.
Jaalasid kasutati põhiliselt pikkadel hülgejahtimise reisidel; Eesti läänerannikust, Soome ja Venemaa randadeni välja. Tagasiteel tehti ka vahepeatuseid nii Tallinnas kui ka Haapsalus. Haapsalu vana sadam, kevad – ja sügislaadad olid omal ajal suureks eestirootslaste kohtumispaigaks, sest siia tuldi Noarootsist, Riguldist, Vormsist ja kaugelt Ruhnust. Nooremate Ruhnu meeste jaoks võis see külaskäik suuri elumuutusi kaasatuua. Nimelt oli nende üks eesmärkidest Vormsi või Noarootsi piiga kosida. Praegusel hetkel asub vanas sadamas Rannarootsi Muuseum, kus nimetatud jaalaehitus aset leidis. Laevaehitus algas märtsis 2002 ja veeskamine toimus mais 2003. 26. juunil 2003 sõitis jaala Haapsalust välja läbi Hanko, Turu saarestiku Mariehamni ja sealt edasi Stockholmi.
Jaalad olid mõeldud hülgepüügiks Ruhnust kaugemal. Tihti purjetati Riiga, Tallinnasse ja Kuressaarde oma kaupa müüma. Kaugemadki sõidud – Helsingisse ja Stockholmi polnud sugugi tundmatud. Jaalasid hakati ehitama 1860ndatel ja nende aeg lõppes 1920ndatel, mil hakati ehitama suuremaid laevu - merekindlamaid jahtasid.
