Laupäeval, 30. juunil on viimane võimalus külastada näitust "Sõnade meri", Rannarootsi Muuseumis, Haapsalus. Kunstnik Katarina Norling ootab teid kl 13-17, et tutvustada näitust ning rääkida kunsti- ja keelepesa tegemistest. Rootsi keele- ja kunsti keelepesa on tegutsenud Haapsalus alates 2017. aasta sügisest!
Teretulemast!
Näitus avati Muuseumi ööl, laupäeval 19. mail 2018. Näitus tutvustab rootsi keelepesa vilju, mis on valminud kunstnik Katarina Norling’u juhendamisel alates eelmise aasta septembrist kuni tänaseni.
„Oleme kunsti kaudu proovinud elustada rootsi keelt ja kultuuri Haapsalus“, ütleb näituse produtsent Mikael Sjövall.
Kolm perekonda on reeglipäraselt osalenud kunstnik Katarina Norlingi töötubades. Kõigil osalejatel on mingi side rootsi keele või eestirootsi kultuuriga.
„Mulle kui kunstnikule on olnud liigutav kohtuda inimestega, kes igaüks, omal isiklikul moel, otsivad oma rootsi juuri, ja see on vaimustav, kuidas keelepesa on üks lüli selles otsingus“, ütleb Katarina Norling.
Keelepesa juhendab Katarina Norling (sündinud 1963 Stockholmis), ta on rootsi kunstnik, kes elab Tallinnas. Ta on õppinud ajakirjandust, kirjandust, religiooniteadust ja kunsti. Aastatel 1986-1991 õppis ta Stockholmi kuninglikus kunstiinstituudis. Alates 1991. aastast on ta korraldanud mitmeid kunstinäitusi galeriides, kunstisaalides ja muuseumites nii Rootsis kui ka välismaal, muuhulgas Itaalias ja Saksamaal. Tal on olnud u 40 isikunäitust ning osalenud u 100 ühisnäitusel. Katarina Norling on teinud Rootsis neli avalikku skulptuuri. Paralleelselt kunstiga tegeleb ta ka mitmesuguste tekstide, raamatute ja ooperi- ning tantsustenograafiga.
Väljend „keelepesa“ (kõhanga reo) tuleb algselt Uus-Meremaalt, kus kohalik rahvas on taaselustanud maori keele, lastele suunatud keelepesa kaudu. Selle tegevuse mõte on anda ohustatud vähemuskeelele uut elujõudu, kus keelekeskkonnas räägitakse vaid nimetud vähemuskeelt. Vanem generatsioon osaleb ettevõtmises tugiisikutena. Sarnast keelpesategevust korraldatakse ka Lõuna-Eestis võru keele õppeks.
„Me loodame, et meie keelepesa rajab teed, et avada Haapsalus rootsi keelne lasteaiarühm. Oleme sel teemal kohtunud linnavalituse esindajatega, kes on positiivses meelsuses“, ütleb Mikael Sjövall.
Keelepesa tegevust on toetanud rahaliselt Sihtasutus perekond Lerche toetusfond, Rootsi Suursaatkond Eestis, Noarootsi-Riguldi kodukandiühing, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Tallinnas, Rootsi Kaubanduskoda Eestis, ettevõte Motströms Ab, Sihtasutus Oscar ja Maria Ekmani Annetusfond ning hulk eraisikuid. Rannarootsi Muuseum toetab keelepesa ja vestlusgrupi tegevust ruumide osas.
Keelepesa tegevus on toimunud nii Iloni Imedemaal, Laste Raamatukogus kui ka Rannarootsi muuseumis. Käesoleva aasta septembris jätkub keelepesa tegevus Rannarootsi muuseumis.
„Me oleme rõõmsad, et saame läbi keelepesa, kaasata muuseumi tegevustesse ka nooremat generatsiooni. On oluline, et lapsed leiavad kontakti oma eestirootsi juurtega kunsti ja mängu kaudu“, ütleb Rannarootsi Muusemi direktor Ülo Kalm.
Lisaks keelepesale on Mikael Sjövall kutsunud ellu ka rootsi keele vestlusgrupi, mis koguneb Rannarootsi muuseumis igal kolmapäeval.
„Vestlusgrupi vastu on rõõmustavalt suur huvi ja meid on keskmiselt 4 kuni 8 rootsi keele huvilist, kes kolmapäeva õhtuti kohtuvad ja tund aega rootsi keeles suhtlevad. Vestlusgruppi kuulub nii eestirootsi päritolu, kui ka lihtsalt rootsikeele huvilisi, kes tahavad oma keeleoskust lihvida. On olnud rõõm seda vestlusgruppi koos Kaire Reiljaniga vedada. Kõik on teretulnud“, ütleb Lydia Kalda.
