Rannarootsi Muuseum

Eestirootslaste muuseum Eestis.

Aibolands Museum Estlandssvenskarnas museum i Estland.


Kontakt ja info

Teretulemast Rannarootsi Muuseumisse!

Rootslased on asustanud Loode-Eesti rannikualasid ja erinevaid saari juba rohkem kui 1000 aastat.

Asustuse tekkimise põhjuseid võis olla mitmeid: tõenäoliselt olid tollased meresõitjad huvitatud ranniku asustatusest, et oleks meresõitmisel kindlamad tugipunktid, samuti oli baltisaksa aadel huvitatud kristlastest talupoegadest ja kindlasti on tegemist ka inimese igipõlise seiklushimuga ja tahtmisega näha ja vallutada uusi asustamata alasid.

Näitused

Püsinäitus
Püsinäitus

Püsinäitusel tutvustatakse eestirootslaste ajalugu kaugest minevikust kuni tänapäevani.
Püsinäitus

Rannavaip
Rannavaip

Rannarootsi vaip jutustab rootslastest, kes tulid Eestimaale umbes 1000 aastat tagasi.
Rannavaip

Võrgukuur
Võrgukuur

Võrgukuur ehk Bastabacka
Võrgukuur

Suitsuahi
Suitsuahi

Kalasuitsetamise ahi - Fiskrökeri
Suitsuahi

Rannaait
Rannaait

Rannaait ehk Gårdshuset
Rannaait

Paadipõgenike mälestusmärk
Paadipõgenike mälestusmärk

Rannarootsi muuseumi ees asub maakividest sümboolne paadipõgenike mälestusmärk.
Paadipõgenike mälestusmärk

Ole kursis Rannarootsi Muuseumi tegemistega

Rannarootsi Muuseumil on ka oma lehed Facebookis, kust leiate teavet meie tegemisest.

Jälgi meid!

Galerii

1
Praegune Rannarootsi muuseumi kontorihoone e. Hambergshus enne II Maailasõda

Muuseum
1
Vaade Sadama tänav 31 ja 32 hoonetele (mere poolt) u. 1990. a. algul.

Muuseum
1
Rannarootsi muuseumi hooned varem – vaade mere poolt.

Muuseum
1
Rannarootsi muuseumi hooned varem – vaade Sadama tänava poolt.

Muuseum
1
Rannarootsi muuseumimaja ehitamine – 1996. a.

Muuseum
1
Rannarootsi muuseumimaja ehitamine – 1996. a. (1)

Muuseum
1
Rannarootsi muuseumi majad – 2014. a.

Muuseum
1
Rannarootsi muuseumi kala suitsutusmaja – 2010. a.

Muuseum
1
1. Ruhnu hülgeküttide jaala „Vikan“ – ehitatud Rannarootsi muuseumi juures 2002-2003. a. Paadimeister Jorma Friberg. Sponsor Tele2.

Paadid
1
2. Ruhnu hülgeküttide jaala „Vikan“ – ehitatud Rannarootsi muuseumi juures 2002-2003. a. Paadimeister Jorma Friberg. Sponsor Tele2.

Paadid
1
3. Ruhnu hülgeküttide jaala „Vikan“ – ehitatud Rannarootsi muuseumi juures 2002-2003. a. Paadimeister Jorma Friberg. Sponsor Tele2.

Paadid
1
4. Ruhnu hülgeküttide jaala „Vikan“ – ehitatud Rannarootsi muuseumi juures 2002-2003. a. Paadimeister Jorma Friberg. Sponsor Tele2.

Paadid
1
5. Ruhnu hülgeküttide jaala „Vikan“ – ehitatud Rannarootsi muuseumi juures 2002-2003. a. Paadimeister Jorma Friberg. Sponsor Tele2.

Paadid
1
6. Ruhnu hülgeküttide jaala „Vikan“ – ehitatud Rannarootsi muuseumi juures 2002-2003. a. Paadimeister Jorma Friberg. Sponsor Tele2.

Paadid
1
1. Naissaare kaluripaat Liliani taastamistööd.

Paadid
1
2. Naissaare kaluripaat Liliani taastamistööd.

Paadid
1
3. Naissaare kaluripaat Liliani taastamistööd.

Paadid
1
4. Naissaare kaluripaat Liliani taastamistööd.

Paadid
1
5. Naissaare kaluripaat Liliani taastamistööd.

Paadid
1
6. Naissaare kaluripaat Liliani taastamistööd.

Paadid
1
7. Naissaare kaluripaat Liliani taastamistööd.

Paadid
1
8. Naissaare kaluripaat Liliani taastamistööd.

Paadid
1
9. Naissaare kaluripaat Liliani taastamistööd.

Paadid
1
Alma käsitöö – Näitusel oli eksponeeritud ühe Neljapäevamemme Alma Primakova käsitööd, mis oli kokku kogutud ja üles seatud tema tütre ja tütretütarde poolt – 2011. a.

Näitused
1
Alma käsitöö – Näitusel oli eksponeeritud ühe Neljapäevamemme Alma Primakova käsitööd, mis oli kokku kogutud ja üles seatud tema tütre ja tütretütarde poolt – 2011. a. (1)

Näitused
1
Osmussaare fotonäituse avamine – 2014. a. Fotograaf Arvo Tarmula.

Näitused
1
Postkaardid Rannavaibast.

Näitused
1
Näitus Alliklepa küla Pärtli talu esemetest – 2012. a.

Näitused
1
Püsinäitus aastast 2014 – laevamudelid: Derham (tehtud Hoppeti järgi, meister Durberg); Ruhnu hülgeküttide jaala „Vikan“ - meister Ago Kalberg; Vormsi ruup “Gättor“ – meister Eriksson.

Näitused
1
20 m pikk ja 70 cm lai Rannavaip – tikitud linasele kangale Rannarootsi muuseumi Neljapäevamemmede, töötajate ja mõnede tublide abiliste poolt 2002 aastal.

Näitused
1
Üks Neljapäevamemmedest – Sirje Johannes koob telgedel vaipa.

Näitused
1
Memmede II korruse käsitöötuba 2001 aasta kevadest kuni 2015 aasta kevadeni.

Näitused
1
Rannarootsi muusuemi avamine 1998.a. Vaskult: Maido Limbak, Agneta Tomingas ja Are Proos.

Muuseum
1
Rannarootsi muuseumi avamine 1998.a. Avamist ilmestas traditsiooniline Vormsi pulmamäng.

Muuseum
1
Memmede II korruse käsitöötuba 2001 aastast kuni 2015 aasta kevadeni.

Neljapäevamemmed
1
2015 aasta kevadest memmede käsitöötuba muuseumi I korrusel.

Neljapäevamemmed
1
Memmed said kingituseks voki, mida oma töös kasutavad. Kinkija Göte Brunberg, 2016. a.

Neljapäevamemmed
1
Pühade ootuses memmede tuba.

Neljapäevamemmed
1
Muuseumipoest saab osta Neljapäevamemmede tehtud kaltsuvaipu ja patju.

Neljapäevamemmed
1
Rannarootsi muuseumi majad, 2018. a.

Muuseum
1
Rannarootsi muuseumi uus ujuvkai, november 2020.

Muuseum
1
Võrgukuuris on alates 2020 a suvest merenduse teemaline ekspositsioon.

Muuseum
1
Võrgukuur ehk Bastabacka sai uue rookatuse. Kevad 2020.

Muuseum
1
Võrgukuuris on alates 2020 a suvest eksponeeritud ka üks tuletorni tuli Vormsist.

Muuseum
1
Pakri saarte tüüpi mootorpaat Alexander aastast 1947

Paadid
1
3. Alexander Rootsis 2017. a. foto H.Ponder

Paadid
1
2. Alexander Rootsis 2017. a. foto H.Ponder

Paadid
1
1. Alexander Rootsis 2017. a. foto H.Ponder

Paadid
1
Vasakul Alexander paremal Lilian

Paadid
1
1. Vormsi julla rekonstruktsioon 2008

Paadid
1
2. Vormsi julla rekonstruktsioon 2008

Paadid
1
Noarootsi ruupad

Paadid
1
Ruhnu lodjad

Paadid
1
Vormsi rupp “Gättor”

Paadid

Palun toeta Rannarootsi muuseumi Merekeskuse ehitamist!

Rannarootsi muuseumi õuele saab ehitatud erinevate tegevuste tarbeks muuseumi Merekeskus. Esimesele korrusele tuleb paaditöökoda ja kohvik koos köögiga. Teisele korrusele tuleb multifunktsionaalne näituste, konverentside ja kontsertide saal 60-le inimesele. Aita meil Merekeskus valmis ehitada!

Tahan toetada!